Osmussaar – saarejuht

Osmussaar ehk rootsi keeles Odensholm on Eesti loodepoolseim ja suuruselt neljateistkümnes saar, mis asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas, umbes kaheksa kilomeetri kaugusel Dirhami sadamast. SA Osmussaare Fondi andmetel on loode-kagu suunas paiknev piklik saar ligi 480 hektarit suur ning selle mõõtmed on 4,6 × 1,3 kilomeetrit. Saar on metsavaene ja pigem võsastunud, mistõttu leiab siit palju kadakat; taimestik on seevastu liigirikas – haruldustest kasvavad siin näiteks taani merisalat, karvane lipphernes ja kaljukress, orhideesid on nii palju, et saarel korraldatakse eraldi orhideematku. Loomastik on tagasihoidlik: rebased, koprad, rabakonnad, nastikud, vesilikud, nahkhiired ja mingid. Püsielanikke on Osmussaarel viis ning ringi liiguvad vabalt lambad ja šoti mägiveised, kes hoiavad saare pärandmaastikke avatuna. Saarele pääseb ainult veeteed pidi ja ainult kokkuleppel. Paat väljub Dirhami sadamast, sõidab 20–30 minutit ja mahutab kuni kümme inimest; randutakse Osmussaare lõunasadamas. Ühtegi kehtivat fikseeritud sõiduplaani ei ole avaldatud – ei SA Osmussaare Fond ega Osmussaare Reisid, seega ei tasu loota juhuslikult sadamasse ilmudes laevale saada. Reis lepitakse kokku otse saarevahi ja paadikapteni Rita Koppeliga (+372 566 55 777, [email protected]) või liitudes Osmussaare Reisi plaanilise grupireisiga ([email protected]), mis toimub üksnes siis, kui registreerub vähemalt kümme inimest. Kogu paadi tellimine edasi-tagasi maksab hinnakirja järgi alates 390 eurost kuni kümnele inimesele; üksikreisijale on soodsam grupireisi pakett 40 eurot inimese kohta, mis sisaldab sõitu, 4–5-tunnist retkejuhiga matka ümber saare, reisikorraldust ja sadamamaksu. Lääne-Nigula valla sadamalehe järgi on Osmussaare sadamas (sadamakood EE OSM, 1,12 ha, valla omandis) hooajaline 24-meetrine ujuvkai, sissesõit on märgistatud navigatsioonimärkidega, teenuseid ei osutata, joogivett ei soovitata võtta ja prügi jätmine saarele ei ole lubatud. Dirhami sadam (EE DIR, 4,4 ha, omanik Mellson Grupp OÜ) on aastaringselt jäävaba ja seal on tankla, joogivesi, elekter, hügieeniteenused ja jäätmekogumine – auto saab jätta sinna. Saare ajalugu on rannarootslaste ajalugu. Osmussaart on kirjalikes allikates mainitud juba 13. sajandil ja tema nime seostatakse viikingite jumala Odeniga: ühe legendi järgi sai saar nime Odeni-nimelise rändrahnu järgi, mida peeti isegi Odeni hauakiviks, teise järgi olevat Oden Põõsapea neemelt astudes oma kingast liiva tühjendanud. Rootslastest püsielanikke mainitakse esmakordselt 1436. aastal ning 16. sajandi alguses oli saarel arvatavasti viis talu, mille asukad olid pärimuse järgi tulnud Stockholmi saarestikust. Eriti rängalt mõjus kohalikele 1710–1711. aasta katk, mille tulemusel suri saarel üle 60 inimese ja ellu jäi vaid viis, kelle järglased elavad tänapäevani Rootsis. Enne Teist maailmasõda oli saar rannarootslastega asustatud, kuid enamik neist põgenes sõja eest Rootsi. Endiste osmussaarlaste järeltulijaid saarel enam ei ela, kuid nad külastavad Osmussaart vähemalt korra suve jooksul ja on 1990. aastate algul paigaldanud saare perekondadele mälestuskivid, piiritlenud surnuaia ja ehitanud väikese kellatorni. Teise maailmasõja ajal saar militariseeriti: kohalikud elanikud sunniti lahkuma, rajati rannakaitsepatareid ja saarele paigutati hinnanguliselt ligi 800 meest. Kaitserajatiste betooni sisse läksid ka saare kiviaiad, lubjakivist ehitised ja rändrahnud. Kabel ja kellatorn lasti 1941. aastal Saksa ja Nõukogude vägede lahingutes puruks ning Odeni kivi kadus jäljetult; 1942. aasta kevadel said allesjäänud osmussaarlased loa korraks tagasi pöörduda, kuid leidsid eest varemed. Pärast sõda asus saarel piirivalveüksus ja endised elanikud said saart taas külastada alles 1990. aastate algul. Nõukogude sõjaväe viimased esindajad lahkusid 1993. aastal; keskkonnauuringud suurt ohtu ei tuvastanud, kuid ohtlikke ja ohutuid lõhkekehi võib saarelt SA Osmussaare Fondi enda hoiatuse järgi tänini leida. Just seepärast kehtib lihtne reegel: liigu teedel ja tähistatud rajal ning ära puutu maapinnalt leitud metallesemeid. 1996. aastal moodustati Osmussaarele maastikukaitseala ning maid endistele omanikele tagasi ei antud – täna kuulub kogu saar Eesti riigile. Kehtiv kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2010. aasta määrus nr 107 (kehtiv sõnastus alates 8. juulist 2023), kaitseala valitseja on Keskkonnaamet ning kaitse-eesmärk on kaitsta geoloogilisi objekte – aluspõhjakivimite paljandeid, rannavalle ja rändrahne – ning Lääne-Eesti saartele omast loodus- ja pärandmaastikku koos linnudirektiivi I lisa liikidega, nagu tutkas, niidurüdi, hüüp, sooräts, roo-loorkull, teder, sookurg, jõgitiir, randtiir, rukkirääk, vööt-põõsalind ja punaselg-õgija. Kaitseala jaguneb kaheks sihtkaitsevööndiks (Osmussaare ja Tiiru) ning kolmeks piiranguvööndiks (Tuletorni, Bieni ja Lõunasadama) ja kuulub Natura 2000 võrgustikku Nõva-Osmussaare linnu- ja loodusalana. Külastajale tähendab see mõnda konkreetset reeglit: telkida ja lõket teha tohib ainult kaitseala valitseja ettevalmistatud ja tähistatud kohtades, sõidukiga tohib sõita ainult teedel, kaitseala veealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, rahvaüritusi tohib korraldada üksnes ettevalmistatud ja tähistatud paikades (üle 50 osalejaga üritus vajab kaitseala valitseja nõusolekut) ning inimeste viibimine Tiiru sihtkaitsevööndis on keelatud 1. aprillist 30. juunini. Mida saarel teha? Iseseisvalt saab läbida RMK 9-kilomeetrise Osmussaare matkaraja, mis algab lõunasadamast ja suundub piki teed loodesse. Rada kulgeb mööda pankrannikut, mis on osa 1200 kilomeetri pikkusest Balti klindist ja mis RMK andmetel on majaka juures kuni seitse meetrit kõrge, alanedes kirde poole. Teel avanevad jäänukjärved, ulatuslikud klibuvalliväljad, kadastikud, poollooduslikud niidud ja Neugrundi meteoriidikraatrist pärit hiiglaslikud bretšarahnud – tuntuimad neist on Osmussaare kaksikud. RMK on saarele rajanud teabepunkti püsinäitusega Neugrundi meteoriidiplahvatusest ja saare asustusloost, lõkkekohad (sh kaetud lõkkekoht ja invaligipääsuga lõkkealus lõunasadamas) ning kuivkäimla. Kõige olulisem reegel: kogu prügi, mis Osmussaarel tekib, tuleb mandrile kaasa võtta. Saare loodetipus kõrgub Osmussaare kuulus musta-valge triibuline tuletorn. SA Osmussaare Fondi andmetel valmis kivist tuletorn 1850. aastal, 1888 sai torn praeguse triibulise väliskuue ja raske signaalkella, 1941 lõhkasid lahkuvad Nõukogude sõjaväelased torni vundamendini, 1946 ehitati asemele 28 meetri kõrgune puidust tüvipüramiid ning 1954. aastal valmis praegune 35 meetri kõrgune raudbetoontorn, mis on kaasaegsete hulgas efektseima arhitektuurse lahendusega; 1998. aastal vahetati põhjaliku remondi käigus välja laternaruum ja torn töötab tänaseni automaatrežiimil. Tuletorni saab imetleda väljastpoolt, sisse pääseb piletiga: täiskasvanu 5 eurot, laps, pensionär ja erivajadusega inimene 2,50 eurot, koolieelikutele tasuta. Sadamast poolteist kilomeetrit põhja pool seisab lubjakivist kabel, mis pühitseti 1766. aastal ja mis 1941. aastal puruks lasti – alles jäi vaid fassaad ja torn. Varemete konserveerimist alustati 2006. aastal ning 2009. aastal paigaldati kabelile uus kell ja katusele tuulelipp. Kes ei taha või ei saa pikalt kõndida, saab tellida Osmussaare autosafari: 2,5–3 tundi ja 12–13 kilomeetrit mööda rannikut kõigi vaatamisväärsuste juurde, hinnaga 300 eurot kuni kümnele inimesele või 350 eurot koos haagisega kuni kahekümnele. Kohaliku giidiga jalgsimatk on tavaliselt 8–9 kilomeetrit ja sellele tuleks arvestada kuni kuus tundi; eraldi korraldatakse orhideematku, militaarmatku endiste kaitserajatiste ja laevavraki juurde ning linnuvaatlusi koostöös Estonian Nature Toursi giididega (viimane eeldab vähemalt üheksat osalejat). Lõunarannikul mere ääres on saun ja kümblustünn (150 ja 300 eurot), sadamast majakani saab tellida transfeeri 30 euro eest ning öömaja maksab askeetlikus majutuses 20 eurot öö kohta. Toit tuleb ette tellida: hommikusöök 12–15, lõunasöök koos magustoiduga 12–15 ja õhtusöök 15–20 eurot. Poodi ega pangaautomaati saarel ei ole. Praktiline plaan: võta ühendust võimalikult vara, sest paat mahutab kümme inimest ja grupireis nõuab kümmet registreerunut; jäta auto Dirhami sadamasse; ole sadamas vähemalt veerand tundi enne kokkulepitud väljumist; pane kaasa tuule- ja vihmakindel riietus, joogivesi, toit ja sularaha; ning arvesta, et tugeva tuulega jääb sõit ära ka keset suve. Osmussaar ei ole päevareis, mille saab planeerida sõiduplaani järgi – see on saar, kuhu pääseb ainult kokkuleppel, ja just see hoiab teda vaikse ja tühjana.