Naissaar – saarejuht

Naissaar on 18,9 km² suurune saar Tallinna lahe suudmes, umbes 9 km pikk ja 4 km lai, kuuludes Viimsi valla koosseisu. Saarel on kolm küla – Lõunaküla, Tagaküla ja Väikeheinamaa – ning püsielanikke on vaid käputäis; kõrgeim punkt on Kunilamägi (27 m). Tallinnast on saar hea ilmaga selgesti näha ja ülesõit kestab olenevalt laevast 20 minutist tunni ja veerandini, kuid aastaringset liinilaevaühendust ei ole: saar elab suvehooaja rütmis. Saare tänase näo on kujundanud sõjavägi. Juba 1913. aastal alustati saarel Peeter Suure merekindluse rajatiste ehitamist ning saarele veeti kitsarööpmeline raudtee, mille kogupikkus ulatus umbes 40 kilomeetrini. Aastatel 1944–1993 oli Naissaar Nõukogude relvajõudude suletud tsoon, kus asusid meremiinide ladu ja koostetsehh, õhutõrje- ja piirivalveüksused; tsiviilelanikud saarele ei pääsenud ja viimased sõjaväelased lahkusid 1994. aastal. Sellest perioodist on säilinud tehase- ja laohooned, raudteetammid, rannakaitsepatareid 10A ja 10B ning muud rajatised, mis annavad saarele omapärase, metsa kasvanud militaarmaastiku ilme. Saare vanimast ajaloost annavad tunnistust umbes 1727. aastal rajatud Tähtkantsi muldkindlustus ja Püha Maarja kabel koos kalmistuga, mille nurgakivi pandi 1934 ja mis pühitseti 1938 – see on ainus säilinud sõjaeelne hoone saarel. Naissaarel sündis 1879. aastal ka kuulus optik ja astronoom Bernhard Schmidt. Terve saar on looduskaitse all – Naissaare looduspark on kaitse all alates 1990. aastate keskpaigast ning ala haldab Keskkonnaamet koostöös RMK-ga. Saart katavad üle saja aasta vanad männi- ja kuusemetsad, luited (Suurmäed, Kunilamägi), kuni 7 m kõrgused rannaastangud, rändrahnud ja rabalaigud. Matkajale on tähistatud kolm rada: põhjarada ehk militaarrada, keskrada ja lõunarada – naissaar.ee esitab nende pikkusteks vastavalt 10, 11 ja 13 km, RMK aga põhjaraja puhul 7 km, seega tasub rajakaart enne minekut alla laadida. Rajad viivad muu hulgas Taani kuninga aeda, Kunila mäele ja endistesse sõjaväerajatistesse. Telkida ja lõket teha tohib ainult RMK telkimisalal sadamast põhja pool, kus on kaetud lõkkekohad, lauad-pingid, kuivkäimlad ja prügikastid. Saarel liikumine nõuab pisut planeerimist: asfalteeritud teid ei ole, bussiliine ega tellitavat taksot samuti mitte, seega liigutakse jalgsi või jalgrattaga. Rattaid rendib sadamakohvik kohe sadama juures ja Naissaare Reisid, külalistemaja vahendab vajadusel autorenti (tel 514 2767) ning suvel sõidab kitsarööpmelise raudtee taastatud 2,4 km lõigul turistirong veduri ja kahe vaguniga. Rendisõidukiga tohib liikuda ainult teedel, mitte radadel ega metsa all. Ööbida saab Naissaare külalistemajas saare lõunaosas (põhihoones kuni 120 kohta, kõrvalhoones 100, toitlustus, seminariruum, puuküttega saun) või Merikotka puhkemajades Männiku külas (kokku 30 kohta, rongipeatus ja telkimisala kõrval, rand 400 m kaugusel). Poodi saarel ei ole ja sularahaautomaati samuti mitte – toit, joogivesi, ravimid, sääsetõrje ja sularaha tuleb kaasa võtta. Suve kultuurisündmus on Nargenfestival, mille kunstiline juht on Tõnu Kaljuste ja mille üks põhipaiku on Omari küün Lõunakülas – festival tähistab 2026. aastal 20. hooaega. Festivalipäevadel korraldatakse eraldi laevatransport: "Strande" väljub Linnahalli sadamast kell 16.30 ja tagasi sõidetakse pärast etenduse lõppu, seega on kava ja laevaajad mõistlik broneerida koos. Praktiline plaan ühepäevaseks külastuseks: osta pilet ette (pilet.sunlines.ee), sõida Linnahalli sadamast kell 11.00 väljuva laevaga "Strande", võta kaasa jalgratas (5 €) või rendi see sadamas, ning liigu tagasi kell 18.00 – saarele jääb umbes kuus tundi. Täiskasvanu edasi-tagasi pilet maksab 20 eurot, sooduspilet 12 eurot ja perepilet 50 eurot; igale reisijale lisandub 2-eurone Naissaare külastustasu. Kes soovib rohkem näha, peaks ööbima, sest 9 km pikkust saart ühe päevaga jalgsi läbi ei jõua. Ja lõpuks kehtib saarel kümme lihtsat reeglit: liigu mööda teid ja tähistatud radu, hoia samblaid ja samblikke, vii prügi endaga kaasa, tee tuld ainult RMK lõkkekohtades ning austa naissaarlaste kodurahu.