Vilsandi

Vilsandi on väike asustatud saar Lääne-Saaremaa rannikul, umbes seitsme kilomeetri kaugusel Papissaare sadamast, ja see on üks Saaremaa valla kolmest asustatud väikesaarest. Saar kuulub riigi ametlikku väikesaarte nimistusse ning on püsiasustusega väikesaarte seaduse mõistes püsiasustusega väikesaar — just see kohustus hoida ühendust ja avalikke teenuseid on põhjus, miks laev sõidab siia ka novembris ja jaanuaris, mitte üksnes suvel. Ümberringi laiub Vilsandi rahvuspark, Eesti vanim looduskaitseala: kaitse sai alguse 1910. aastal, kui Vaika saartel loodi merelindude kaitseks Baltikumi esimene looduskaitseala. 1957. aastal moodustati Vaika riiklik looduskaitseala, 1971. aastal nimetati see ümber Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks ja 1993. aastal sai sellest rahvuspark. Täna hõlmab kaitseala 48 594,6 hektarit, millest ligi kaks kolmandikku on merd ligikaudu poolteistsaja laiu, rahu ja madalikuga; ala kuulub Natura 2000 võrgustikku, on 1997. aastast Ramsari märgala ja 1990. aastast UNESCO inimese ja biosfääri programmi ala ning selle piiresse jääb Eesti läänepoolseim punkt Nootamaa. Keskkonnaameti kaitsekorralduskava järgi on rahvuspargis registreeritud 247 linnuliiki, neist 114 pesitsevat, ja 520 soontaimeliiki ning siia jäävad Eesti suurimad hallhülge lesilad Laevarahul ja Innarahul. SAARELE PÄÄSEMINE. Vilsandile saab ainult veeteed pidi. Regulaarliini korraldab Saaremaa Vallavalitsus ja liinil sõidab väikelaev „Vilsandi" (VLJ-444), 7,5 meetri pikkune tööpaat 11 sõitjakohaga. Väljumine on Papissaare sadamast Rootsikülas, kuhu viib Kihelkonna kirikust umbes kolm kilomeetrit munakivteed ja kus on tasuta parkla. Sõiduplaani ja hinnad kehtestab vallavalitsuse 28.04.2026 korraldus nr 2-3/340: suvel 01.06–22.06 ja 22.07–31.08 sõidetakse esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval, kõrghooajal 23.06–21.07 kehtib eraldi ümberkorraldatud graafik, kevadel-sügisel ja talvel jäävad alles kolm sõidupäeva — teisipäev, reede ja pühapäev. Kolmapäeval ja laupäeval liin ei sõida ühelgi hooajal. Täispilet maksab ühes suunas 4 eurot, sooduspilet 2 eurot ja jalgratas 2 eurot; kogu laeva tellimusreis maksab 70 eurot suuna kohta. Kuna kohti on ainult 11, tuleb pilet osta ette portaalist saarelaevapiletid.ee. AUTOT SAARELE VIIA EI SAA: liini hinnakirjas ei ole sõiduauto ega haagise tariifi ja tööpaat neid ei vea, seega jääb auto Papissaarde ning saarel liigutakse jalgsi või jalgrattaga. MIDA VAADATA. Saare sümbol on Vilsandi tuletorn — algsel kujul 1809. aastal valminud 37 meetri kõrgune torn, mis on Saare maakonna vanim säilinud tuletorn ja Eesti suuruselt kolmas vanim. Transpordiameti tellitud põhjalik renoveerimine lõppes 2019. aastal ning alates 2021. aasta juunist on torn külastajatele avatud; seda haldab MTÜ Saarte Hooldus. Saare keskosas bioloogiajaama juures seisab 16 meetri kõrgune metallist vaatetorn (korraga kuni kuus inimest), kust näeb Vaika laide ehk rahvuspargi vanimat osa ning tuletornikülla jäävaid hooneid. Säilinud on ka vana puidust päästejaama paadikuur, mis on muinsuskaitse all, ning vanad taluhooned, sealhulgas kunagi piirkonna jõukamate hulka kuulunud Tolli talu. Loodusest tasub näha Kulpri liivaranda saare edelaosas, rannaniite, kadastikke ja loometsi ning naabersaart Vesiloo. MATKAMINE JA LIIKUMINE. RMK Vilsandi matkarada algab bioloogiajaama vaatetorni juurest ja pakub kahte varianti: 6 kilomeetri pikkune läänering rahulikumaks jalutuskäiguks ning 8 kilomeetri pikkune põhjaring, mis viib tuletornikülla, Vesiloo saarele ja kompleksseire punkti juurde. Rada on tähistatud viitade ja rajakaartidega ning seda hooldatakse suviti kaks korda nädalas. Vikati sadamast Kulpri telkimisalani on umbes kolm kilomeetrit. Tähelepanu: RMK Käkisilma–Vilsandi matkarada, mida mööda madala veeseisu ja vaikse ilmaga jalgsi üle laidude saarele kõnniti, on paadikanali süvendamise tõttu SULETUD, mistõttu ainus mõistlik pääs saarele on laevaga. ÖÖBIMINE. Rahvuspargi ametlikus teenusepakkujate nimekirjas on saarel Tolli turismitalu, mis pakub majutust, telkimisvõimalust ja sauna ning lisaks jalgrattarenti, paadi- ja süstarenti, matku, giiditeenust ja toitlustust (tel +372 520 2656, [email protected]). Tasuta ööbimisvõimalused on RMK Kulpri telkimisalal — kaetud lõkkekoht, kuivkäimla, lauad ja pingid ning saare parim ujumisrand — ning Vikati sadama teabetoa ja lõkkekoha juures, kus on ka üheksa magamiskohta hädaolukorraks. Rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi tohib telkida ja lõket teha ainult õuemaal või kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas, seega omal käel telgi püstitamine on keelatud. KÜLASTAJA REEGLID. Kaitseala jaguneb neljaks loodusreservaadiks, 21 sihtkaitsevööndiks ja kuueks piiranguvööndiks. Loodusreservaatides Innarahu, Laevarahu, Lõuna-Vaika ja Nootamaa on igasugune inimtegevus, kaasa arvatud viibimine ja ujuvvahendiga liikumine, aastaringselt keelatud. Üheteistkümnel linnulaiul — Aherahu, Alumine Vaika, Laasirahu, Lauri, Naistekivi, Pihlalaid, Pätsurahu, Salava, Tarja, Telve ja Uus Nootamaa — on inimeste viibimine keelatud 1. aprillist 31. juulini. Vilsandi saar ise kuulub Vilsandi sihtkaitsevööndisse, kus liikumiskeeldu ei ole. Jalgrattaga tohib sõita radadel, sõiduki ja ATV-ga ainult teedel, jetiga sõitmine on kaitsealal keelatud. Enne saarele minekut tasub peatuda Loona mõisas asuvas Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses, kus püsinäitus, kivimaja ja filmid on kõigile tasuta; suvel 1. juunist 31. augustini on keskus avatud E–R kell 10–18 ja 1. septembrist 31. maini E–R kell 9–17 (tel +372 454 6880, [email protected]).