Suvine kõrghooaeg 01.06–31.08.2026, Munalaid–Kihnu põhiliin. Tabelis on ESMASPÄEVA väljumised (teisipäeval on ajad samad) — see ei ole nädala tihedaim päev. Neljapäevast pühapäevani on väljumisi rohkem ja pühapäeval on ajad hoopis teistsugused; kõigi nädalapäevade ja sügis-talvise hooaja ajad on toodud variantides. Allikas: AS Kihnu Veeteed ametlik leht veeteed.com, loetud otse elavast veebilehest 03.08.2026.
Väljumised 1–10 / 10
Väljumised 1–10 / 10
Reisiaeg
~65 min
Operaator
AS Kihnu Veeteed (parvlaevaliin Munalaid–Kihnu); saare turismiinfot koordineerib Kihnu Vallavalitsus / Visit Kihnu
Kaart – Kihnu saar
| Reisija | Hind |
|---|---|
| Praam Munalaid–Kihnu: reisija täispilet, üks suund | 4 € |
| Praam: reisija sooduspilet (õpilane, üliõpilane kuni 26 a, üle 65 a), üks suund | 2 € |
| Praam: eelkooliealine laps | Tasuta |
| Praam: jalgratas või mopeed, üks suund | 2 € |
| Praam: mootorratas, üks suund | 8 € |
| Praam: sõiduauto või kaubik kuni 5 m (täismass kuni 3,5 t), üks suund | 16 € |
| Praam: sõiduauto või kaubik üle 5 m (täismass kuni 3,5 t), üks suund | 20 € |
| Praam: sõiduk täismassiga üle 3,5 t, üks suund | 25 € |
| Praam: buss kuni 23 istekohaga, üks suund | 25 € |
| Kihnu muuseum: täiskasvanu pilet | 5 € |
| Kihnu muuseum: sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) | 3 € |
| Kihnu muuseum: perepilet (vanemad lastega) | 10 € |
| Parkimine Munalaiu sadamas mandril (alates, 24 h) | 3,50 € |
Kihnu külastamine koosneb kahest kulukihist: parvlaevapilet mandri ja saare vahel ning kohapealsed tasud saarel. Parvlaevahinnad on loetud otse AS Kihnu Veeteed ametlikult Munalaid–Kihnu lehelt (kehtivad alates 01.09.2021), kõik ühele suunale ja koos käibemaksuga — edasi-tagasi reisi puhul korruta kahega. Kihnu vallas registreeritud elanikele ja ettevõtetele kehtib soodushind, mida külastaja kasutada ei saa. Sõidukitele lisandub kordaja 1,5 reedeti alates kella 13:00 Munalaiust ja pühapäeviti alates kella 13:00 Kihnust, samuti üle 2,6 m laiustele sõidukitele — see tähendab, et nädalavahetuse tipptundidel on autoga sõitmine kallim. Kihnu muuseumi piletihinnad pärinevad muuseumi ametlikult hinnakirjalehelt. Munalaiu sadama parkimistasu (alates 3,50 € / 24 h) on Kihnu valla ametlikult lehelt ja puudutab neid, kes jätavad auto mandrile. Jalgratta-, elektriratta- ja tõukerattarendi hindu ei ole siia kantud, sest Visit Kihnu rendilehel hinnakirja avaldatud ei ole — küsi otse rendipunktist. Enamik saare vaatamisväärtusi (kirik, tuletorni ümbrus, rannad, Suaru sadama puhkeala, Reesuratta marsruut) on tasuta.
Kihnu on Liivi lahe suurim saar ja Eesti üks eripärasemaid kohti — 16,9 km² suurune, 7 km pikk ja kuni 3,3 km laiune maalapp, kus Kihnu valla andmetel elab 676 inimest (seisuga 01.01.2026) neljas külas: Lemsis, Rootsikülas, Linakülas ja Sääres. Saare värav on Kihnu sadam Suaru ninas Lemsi külas, kuhu saabub aastaringne parvlaev Munalaiu sadamast; ülesõit reisiparvlaevaga "Kihnu Virve" kestab AS Kihnu Veeteed andmetel ligikaudu 1 tund ja 5 minutit. Suvel sõidab laev kuni neli korda päevas, talvel mõnel nädalapäeval vaid kaks korda, mistõttu reisi planeerimine algab alati sõiduplaanist, mitte vastupidi.
Kihnu tuntuse taga on selle kultuuriruum, mis kanti 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja ja 2008. aastal inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Põhjus on ajalooline tööjaotus: Kihnu oli sajandeid meremeeste, kalurite ja hülgeküttide kogukond, kus mehed olid pikalt merel ja naised korraldasid kogu saareelu. Nii said just Kihnu naistest käsitöö, tantsude, mängude ja muusika kandjad. Triibuline kört ei ole siin etendusekostüüm, vaid igapäevane riietus, ja teine saare sümbol — külgkorviga mootorratas — on tegelik transpordivahend, mida naised ise juhivad. Külastajana tasub meeles pidada, et tegemist on elava kogukonnaga, mitte vabaõhumuuseumiga.
Saarel liikumiseks on Visit Kihnu soovitus üheselt selge: jalgratas või elektritõukeratas, mida saab rentida otse sadamast. Vahemaad on lühikesed ja kogu saare saab läbida ametliku turismimarsruudiga Kihnu Reesuratas — 23 km pikkune ringtee läbi kõigi nelja küla, mis on umbes 80% ulatuses kõvakattega ja mille läbimiseks kulub rattaga 4–12 tundi, jalgsi kaks korda kauem. Marsruut on suures osas viidastatud QR-koodidega ja parim aeg selle läbimiseks on aprillist oktoobrini. Suuremad seltskonnad saavad tellida kastiautoga ekskursiooni. Auto toomine on võimalik, kuid enamikule külastajatest ebavajalik ja nädalavahetuse tipptundidel kallim — sõidukipiletile lisandub kordaja 1,5 reedeti alates kella 13:00 Munalaiust ja pühapäeviti alates kella 13:00 Kihnust. Kihnu vald palub, et üle 8-tonnise registrimassiga sõidukid saarele ei tuleks, sest teed seda ei kanna.
Kihnu tähtsaim vaatamisväärsus on Kihnu muuseum Linakülas, kus on väljas autentne käsitöö, Eesti suurim naivistlike maalide kogu ning vahakujud kahest legendist: laulikust Kihnu Virvest ja kapten Kihnu Jõnnist ehk Enn Uuetoast. Muuseum on avatud mais–augustis iga päev, septembris teisipäevast pühapäevani ja oktoobrist aprillini teisipäevast neljapäevani; täiskasvanu pilet maksab 5 eurot. Lisaks tasub näha 1784. aastal ehitatud Püha Nikolai õigeusu kirikut, Rootsikülas asuvat tuletorni, mis valmistati Inglismaal, pandi 1864. aastal Kihnus malmosadest kokku ja hakkas tööle 1865. aastal, mälestuskivi Kihnu Jõnnule tema sünnikoha juures, Metsamaa pärimustalu ning Suaru sadama puhkeala. Suvel lisanduvad suursündmused: Kihnu regatt, kaluritepäev ja kodukohvikute päev Kihnu Keretäüs.
Päevakülastus on võimalik, kuid nädalapäev otsustab palju. Suvisel esmaspäeval annab Munalaiust 08:30 väljuv laev ja Kihnust 16:15 tagasisõit umbes 6,5 tundi saarel; neljapäevast laupäevani saab tagasi sõita alles kell 19:00 ja päev on tunduvalt pikem. Pühapäeval väljub esimene laev mandrilt alles kell 12:00, mis teeb päevakülastuse kitsaks. Sügisesel laupäeval ja talvistel hõredamatel päevadel on väljumisi ainult kaks, seega tuleks siis pigem ööbida. Piletid ja sõidukikohad tasub kõrghooajal ette osta veeteed.com kaudu, sest autotekk on piiratud mahuga; eelmüük sulgub 30 minutit enne väljumist ning pileteid müüb ka sadama piletiautomaat. Kui praamigraafik ei sobi, loetleb Kihnu vald oma lehel kohalikke väikelaevavedajaid, kes teevad tellimusreise alates 60 eurost suunas. Tugev tuul, torm ja jää võivad graafikut lühikese etteteatamisega muuta, mistõttu enne reisi tasub kehtiv info alati veeteed.com lehelt üle vaadata.
- Ole sadamas mõni minut enne väljumist.
- Kontrolli enne reisi alati operaatori ajakohast sõiduplaani.
- Ilmastikuolud võivad väljumisi mõjutada.
Korduma kippuvad küsimused
Peamine ja aastaringne ühendus on parvlaev Munalaid–Kihnu, mida opereerib AS Kihnu Veeteed reisiparvlaevaga "Kihnu Virve". Ülesõit kestab operaatori andmetel ligikaudu 1 tund ja 5 minutit ning laev veab nii jalgsireisijaid, jalgrattaid kui autosid. Munalaiu sadam asub Lääneranna vallas, umbes 35 km Pärnust; autota reisija saab sinna liinibussiga Pärnu bussijaamast või tellida OÜ Pärnu Takso taksobussi. Laev saabub Kihnu sadamasse Suaru ninas Lemsi külas.
Kehtiva suvise sõiduplaani (01.06–31.08.2026) järgi väljub laev Munalaiust esmaspäeval ja teisipäeval kell 08:30, 14:30 ja 17:45. Kolmapäeval on ajad 08:30, 12:30 ja 17:45; neljapäeval 08:30, 12:30, 17:45 ja 20:15; reedel 08:30, 14:30, 17:45 ja 20:15; laupäeval 08:30, 11:30, 17:45 ja 20:15. Pühapäeval algab liiklus alles keskpäeval: 12:00, 14:45, 17:45 ja 20:15. Sügisel ja talvel on väljumisi vähem — kontrolli enne reisi kehtivat tabelit veeteed.com lehelt.
Jah, päevakülastus on täiesti võimalik, kui valid õige nädalapäeva. Suvisel esmaspäeval annavad Munalaiust 08:30 väljumine ja Kihnust 16:15 tagasisõit umbes 6,5 tundi saarel, mis on piisav 23 km pikkuse Kihnu Reesuratta marsruudi läbimiseks jalgrattaga. Neljapäevast laupäevani saab hiljem, kella 19:00 laevaga, tagasi sõita ja päev on veel pikem. Pühapäev sobib päevakülastuseks halvasti, sest esimene laev mandrilt väljub alles 12:00. Kes tahab saare rahu tegelikult tunda, jääb ööbima.
Visit Kihnu andmetel on kõige mõnusam liikuda jalgratta või elektritõukerattaga ning rattalaenutused asuvad otse sadamas. Saar on vaid 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai, nii et lühemad vahemaad saab läbida ka jalgsi. Suuremate seltskondade jaoks tehakse kastiautoga ekskursioone ning ringi saab sõita ka nostalgilise külgkorviga mootorrattaga. Kihnu teed on kitsad — jalgsi või rattaga liikudes hoia ühte tee serva. Auto toomine saarele on võimalik, kuid enamiku külastajate jaoks ebavajalik; Kihnu vald soovitab üle 8-tonnise registrimassiga sõidukitel saarele mitte tulla.
Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja ning 2008. aastal liideti see inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjaga. Tunnustuse põhjus on elav, katkematu traditsioon: Kihnu oli sajandeid meremeeste ja kalurite kogukond, kus mehed olid pikalt merel ja naised korraldasid saareelu ning kandsid edasi käsitööd, tantse, mänge ja muusikat. Visit Kihnu järgi on Kihnu naistest saanud selle pärandi kaitsjad. Vanimad püsinud kombed on pulmatavad, sealhulgas kolmepäevased pulmad, ning kalendritähtpäevad nagu jaanipäev, mardipäev ja kadripäev.
Triibuline kört on Kihnu rahvarõiva keskne osa ja see ei ole saarel etendusekostüüm, vaid igapäevane riietus, mida kantakse tänaseni. Külgkorviga mootorratas on saare teine tuntud sümbol: kohalik transpordivahend, mida ka naised ise juhivad, sageli kördis. Visit Kihnu ametlik turismimarsruut Kihnu Reesuratas kannab just seda tähendust — ratas viitab korraga pulmatantsule, laevarooli ratta kujule, jalgrattale ja Kihnule omasele külgkorvile. Külastajana suhtu sellesse kui elavasse igapäevaellu, mitte etendusse.
Kõige olulisem on Kihnu muuseum Linakülas, kus on autentne käsitöö, Eesti suurim naivistlike maalide kogu ning vahakujud legendaarsest Kihnu Virvest ja kapten Kihnu Jõnnist. Muuseum on Visit Kihnu andmetel avatud mais–augustis iga päev 10:00–17:00, septembris T–P 10:00–17:00 ja oktoobrist aprillini T–N 10:00–17:00; täiskasvanu pilet maksab 5 €, sooduspilet 3 € ja perepilet 10 €. Lisaks tasub näha 1784. aastal ehitatud Püha Nikolai õigeusu kirikut, 1864. aastal Inglismaal valmistatud ja kohapeal kokku pandud malmist tuletorni Rootsikülas, mälestuskivi Kihnu Jõnnule, Metsamaa pärimustalu ning Suaru sadama puhkeala. Terviku seob kokku 23 km pikkune Kihnu Reesuratta marsruut.
Kõrghooaeg on juuni–august, mil praam sõidab kuni neli korda päevas, muuseum on avatud iga päev, rattalaenutused ja kohvikud töötavad ning saarel toimuvad suursündmused nagu Kihnu regatt, kaluritepäev ja kodukohvikute päev Kihnu Keretäüs. Visit Kihnu soovitab Reesuratta marsruuti läbida aprillist oktoobrini. Talvel on Kihnu vaikne ja autentne, kuid graafik on hõre (mõnel päeval vaid kaks väljumist suunas) ning tugev tuul, torm või jää võivad reisi ära jätta — planeeri kindlasti varupäev.